Saskia
Ma suren armastusest viissada korda õhtu jooksul. - Edith Piaf
Siin saate lugeda meie pere lugusid aastase poja, kolme koera ja kahe kassiga.
Kolmapäev, 16 Märts 2016 22:13

Blogiteemaväline, aga - VIRMALISED!

Hinda seda kirjet
(2 hinnangut)

Kahjuks pole mul eraldi teemat selle jaoks, et kirjutada virmalistest, aga siiski ma antud momendil lihtsalt pean seda tegema!!!

Nimelt täna peale Leelaga koertega jalutamas käimist mõtlesime, et peaks minema virmalisi vaatama. Eile oli kena värvidemäng toimunud ning tänaseks lubati ka miskit. Kuna sügisepoole käisime juba Kaberneemes tulemusteta neid kauneid tulukesi ootamas, mõtlesime, et täna vaatleme neid kodule lähemal - Rebala kandis, Jõelähtme kiriku taga põldude vahel. Vahetult enne minemasõitu seletas Erol mulle ka, mis näidikud kus olema peavad ning nii ma siis, suures lootuses, et oskan see kord pilti ka ikka teha, sammud teele seadsin. Eelmisel korral klõpsisin ma hoopis vale objektiiviga ja kõik, mis sealt tuli, oli puhas saast. Sel korral aga asjalood muutusid.

Jõudsime platsi umbes 20.30 ajal. Mingil hetkel Facebookis "Eestimaa virmalised" grupis postitusi vaadates oli näha, et siin-seal juba virmalised näha. Põrisesime vaikselt seal ja ootasime edasi. Jõime teed ja vahtisime autos taevast. Alguses katsetasin ma mõningaid pilte teha ning olin jõle rõõmus, et need välja tulid. Tähendab, et need mustad nagu öö polnud. Mingil ajahetkel chattisin oma tuttava fotograafi Rogeriga, kes siis minu kaamerast lähtuvalt mulle õpetussõnu ja seadeid soovitas. Võtsin kuulda ja proovisin - toimis! Veetsin mingil hetkel päris palju aega õues, klõpsisin igas suunas pilte ja ikka ootasime ja ootasime...

Alloleval pildil on näha üht heledat kaarekest, mida me mõtlesime olevat kas loojunud päikese või kuu mingisugune peegeldus. Tegelt oli see kaar diskoplats....

IMG 0009 Small

Peale mõningaid pilte läks olukord ära naljaks...Istusime jälle tiba aega autos ning ütlesin siis Leelale, et ahh kuule, ma lähen teen veel viimase klõpsu ning siis liigume kodu poole. Kell juba 23 ka ja..mis siin ikka. Kui ei näe virmalisi, siis teinekord ehk jälle. Läksin autost välja ja Leela juba tõmbas turvavöögi peale. NII, kui ma autost välja sain, lõi sellesama kaare peale sellised sambad püsti, ma mõtlesin, et kukun pikali! Isegi Leela autos karjatas ning mina pidin nutma peaaegu hakkama. Kananahk oli üle kogu keha! Klõpsan siis kaamera tööle ja.. MIDAGI ei juhtu!!! Klõpsin uuesti ja ikka ei midagi!! AKU SAI TÜHJAKS!!!! MIDAAAAA??!!!?!?!!? Mu elu esimesed virmalised ning kui mul on võimalus need ka pilti saada, siis mu kaamera saab lihtsalt tühjaks?! Üritasin akut soendada peos ja panin selle lõpuks omale jope hõlma alla. Siiski ei midagi. Oiiii, kuidas me kirusime ja karjusime seal ja mina needsin maapõhja nii ennast, kui kaamerat! Sambad kadusid... Kaar oli võimas. Kõik oli nii ilus ja mina peaaegu pissisin püksi ja hakkasin nutma ning kananahk oli ikka täies võimsuses...Pikalt-pikalt kirusime seda kõike ning nautisime siis niisama seda vahvat tuledemängu. Läksime lõpuks autosse ja vaatasime viimaseid tulukesi veel sealt. Kuniks järsku taevas lõi uuesti tuled käima, mina klõpsasin kaamera tööle ja SEE TÖÖTAS!!!! Halleluuujaaa! Viskasin kõik asjad käest ja jooksin õue. Ja siis aina klõpsisin ja klõpsisin ja klõpsisin... Puldivajutuse ja pildi valmimise ajal mõlemad lõime Leelaga tantsu ja kesklesime keset teed ning hõiskasime kõva häälega! See emotsioon oli lihtsalt niii meeldiülendav ja võimas! Lihtsalt kirjeldamatult lahe tunne! Olime superrõõmsad, et lisaks ise oma silmaga virmaliste nägemisele saime need ka purki mingitki moodi. Ja hea, et keegi meid, lolle, kõrvalt ei näinud. :P YAASSSSS!!!!

Uhkusega tutvustan teile - minu esimene pilt virmalistest kell 23.04:

IMG 0015 Small

AASSSSSAAA JUTTTT! :D

IMG 0018 Small

IMG 0020 Small

IMG 0024 Small

IMG 0026 Small

IMG 0029 Small

Ma ei suuda ära oodata, millal jälle kauneid taevatulesid näha saab! Kindlasti on mul pildikvaliteedi ja üldse katsetamisega palju tööd vaja teha ning need siin on täiesti töötlemata fotod. Kuna kell on juba 1.30 öösel, olen ma liiga väsinud, et neid arvutis kruttida veel. Aga postituse pidin kohe ära tegema. :)

Igatahes oli see üks lahe kogemus siin elus ning loodetavasti saan kunagi ka nii laheda pildi kaadrisse, et see lasta printida ja raami panna.

Loetud 2415 korda

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.