Saskia
Ma suren armastusest viissada korda õhtu jooksul. - Edith Piaf
Siin saate lugeda meie pere lugusid aastase poja, kolme koera ja kahe kassiga.
Esmaspäev, 16 Mai 2016 20:39

Mäkke- ja krossijooks Keilas.

Hinda seda kirjet
(0 hinnangut)

1. mail osalesime taas Keilas toimuval mäkke- ja krossijooksul.

Mäkkejooksule võtsime osalema jällegi Dana ja Iti, kuid krossijooksuks olid mul hoopis huvitavamad plaanid.

Sel korral oli pisikeste koerte jooksu ajal jama asi see, et raja ääres istus hunnik inimesi, kuigi ei lubatud, ja kes siis pildistas ja kes niisama nautis päikest jne. Aga koerte jaoks oli see väga segav faktor, nemad tahtsid minna vaatama, et kes need seal küll on. Nii põnev ju. Seega ca üle ühe koera läksid neljajalgsed siis tuhatnelja omaniku järgi jooksmise asemel sinna raja äärde uudistama. Nii ka meie Iti. Tema aeg läks lörri. Aga sellegipoolest tubli koer!

running dog 4314 Small

Edasi olid lootused Dana peal. Jätsime siis Dana sinna ühe onu kätte istuma ja pistsime ise Eroli ja Itiga punuma. Rügasime mööda mäge üles ja ikka ja jälle tagasi vaadates tundus, et Danal on kergelt poogen sellest, mis toimub. Vahtis vahepeal ringi ja oli selline tuima näoga, üldse ei kibelenud... Aga kui see tšikk lahti lasti lõpuks, siis vuras ta sellise hooga meile järele, et maa tolmas. Ajaks tuli 14.47 sekundit, mis oli võitjatest (välkkiiretest bordercolliedest kõigest paar 2-3 sekundit aeglasem). Igatahes oli Dana täielik üllatusesineja sel korral. Olen uhke!

running dog 5005 Small

13087474 10206246215343455 2234852220300557967 n 1

Kuna aga meie majas joosta jaksavaid koeri ju pole, otsustasin krossijooksul osalemiseks võtta vastu meie armsa veterinaari Helena lahke pakkumise kasutada tema kahte borderit krossil. Kuna ma jõudsin enne krossi vaid ühe korra nendega jooksmas käia, ja ka see kord oli Jüris megalibedal ja jäisel terviserajal, siis ei teadnud ma isegi päris täpselt, mis mind ja neid kahte ülikifti koera ees ootab. Teadsin vaid seda, et Helena lubas korraldada mulle finishieel korraliku lõpuspurdi.. Mõtlesin, et mis need kaks pisikest koerakest ikka teevad, ninali ju ikka ei tõmba! Olles kahe asiaadiga korduvalt jalutanud ja püsti jäänud. No ütleme nii, et möödunud novembris, kui ma esmaskordselt seda krossi jooksin seal, lubasin endale, et rohkem ma jooksma sinna ei lähe, sest see künklik maa, ja kõigest 3km, mida peab täie hooga jooksma, võtavad ikka nii läbi, et õudne kohe. Lootsin sel korral vähemalt pisikesele abile tõusudel, ja seda abi mulle Roxy ja Tri ka pakkusid. AGA. Jõudes finishisirgele, sain ma oma lubatud spurdi... Piisas väiksest Helena hüüdest... Oeh, ma ei suuda seda tunnet sõnadesse panna, mis mind valdas sel hetkel, kui need kaks borderit oma jõu tööle panid ja mäest alla omaniku suunas tõmbasid. Minu juba selleks hetkeks üsna pehmed jalad ei tahtnud eriti enam liikuda. Ma isegi ei tea, mis oleks kõige õigem sõna selle tunde kohta.. valu? Õud? Hirm? Paanika? MAAILMA LÕPP???! Igatahes, ma luban teile, et see pole sugugi mõnus tunne, kui kaks koera, kes tunduvad väga lahjad oma suuruselt ja jõult, tõmbavad sind mäest alla kogu oma jõuga ja sina siis oma vedelate spagetijalgadega üritad kõigest väest lihtsalt puhtalt püsti püsida. Ma kartsin umbes 57 korda sekundis, et ma kukun kohe seal mäel ninali ja murran oma kaela ja veeren nagu suur palk finishini. Ma ei saanud kuidagi veoliini ka kätte ja kuna seal otsas on vedru, ei olnud just kõige lihtsam neid kahte hullu peatada või natukenegi hoogu vähendada. Pidin ju ka kätega kuidagi püstipüsimisele kaasa aitama. Noh näiteks, kui jalad oleks alt vedanud, oleks kätel edasi jooksnud, või midagi sellist... Igatahes püsti ma suutsin, ma ei tea kuidas, püsida ja finishissse ma jõudsin. Pärast oli mul küll 2 päeva korralik ahelsuitsetajaköha ja väike lihasvalu, aga nagu ikka, lubasin terve jooksu ajal, et ROHKEM ma seda küll ei tee! Eks siis novembris saate taas lugeda, kuidas ma Roxy ja Triga (äkki sel korral õnnestub kukkuda ka?!) ennast tapma läksin. :D Sel korral igatahes saavutasime kolmepeale 18 naisest 6. koha! Olen päris uhke enda saavutuse üle. Läksin ju üsna toorelt ja treenimata sinna. Uueks võistluseks tuleks siis kõvasti trenni teha, et ikka auhinnaline koht võita. :)

IMG 3495 Small

IMG 3507 Small

IMG 3515 Small

No näete ju, mis nägudega nad mind allamäge vedasid. Te ka kardaksite oma elu eest!!!

13103363 10206246221663613 3914321990901726818 n

Sellegipoolest on nad ühed kallid armsad ja tublid nubinad! :)

IMG 3439 Small

IMG 3444 Small

Loetud 2071 korda

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.