Saskia
Ma suren armastusest viissada korda õhtu jooksul. - Edith Piaf
Siin saate lugeda meie pere lugusid aastase poja, kolme koera ja kahe kassiga.
Laupäev, 10 Märts 2018 20:11

Meie esimene WSWC.

Kirjutas
Hinda seda kirjet
(1 Hinda)

Ah, et mis imeloom see on ja millest ta toitub?

Ei toitugi millestki! Tegu on Winter Swimming World Championships´ga ehk emakeeli taliujumise MM-ga. Üks kangesti külm ja märg üritus...

Juhtus siis sedasi, et minu natuke napakas ema otsustas osaleda seal, sest MM toodi ju koju kätte! Toimus see Tallinnas Admiraliteedi basseinis 6.-10. märtsil. Neljapäeval oli siis minu väikse emakese maailmameistrivõistluste debüüt. Kuna oli ühtlasi ka naistepäev, haarasin poest lillekimbu ja sõitsime Hansuga linna vanaema julgustempu kaema. Ütleme nii, et mul oli paksude riietegagi piisavalt külm. Ja siis vaatasin neid hulle inimesi seal, kes sirge seljaga basseini äärde marssisid, mikrofonist kostuva moondunud häälel kõlava "take off your clothes!" peale soojendusdressi maha viskasid ning sama hääle käsu "get in the water!" peale mööda redelit end vette libistasid. Ikka rahulikult tasapisi kuni olid kaelani sees. Fuhhhhhh, kui külm!!! No ja siis käis pauk ja kõik hakkasid vees siblima. Ema oli mul nii tubli, et siblis kokku kolmel alal 65-69a vanuserühmas kolm medalit - kaks hõbedat ja pronksi! Kas pole mitte uhke?! Minu meelest küll on. 

Kuna täna tõmmatakse MM-i otsad kokku ja toimus veel viimane autasustamine, siis mõtlesin ma minna linna ja teha emale väike surpriiis. Kuna Erol oli autoga juba ka linnas, siis pidime me Hansuga sel korral rongi kasutama. Hansule rongisõit meeldib ja vahelduseks oli see täitsa vahva käik.

Näost näha ju, et meeldib!

IMG 5758 Small

IMG 5761 Small

Näitan teile ka, kui kiftid medalid MM-il jagati. Korralikud rasked jurakad ikka!

IMG 5765 Small

IMG 5768 Small

Harakas viskas ka pilgu peale.

Vaatasime kokku tunnikese autasustamist. Palju oli tublisid eestlasi ning suur ports medaleid jäi kodumaale. Minu mampsel läks aga medalitest raske seljakotiga edasi afterpartyle ning meie Hansuga otsisime vanalinnast üles issi, et ta meid ka koju viiks. Selline vahva kogemus siis. Väga äge oli vaadata julgeid nupust nikastanud inimesi, kes vabatahtlikult külma vette ronisid. Isegi vetelpäästja jopel oli kirjas "vabatahtlik vetelpääste"...

Loetud 462 korda Viimati muudetud Laupäev, 10 Märts 2018 21:17
Veel selles kategoorias: « Snäkipäev! Hans 1! »

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.