Saskia
Ma suren armastusest viissada korda õhtu jooksul. - Edith Piaf
Siin saate lugeda meie pere lugusid aastase poja, kolme koera ja kahe kassiga.
Reede, 06 Aprill 2018 18:10

Kaka ja kevad

Kirjutas
Hinda seda kirjet
(1 Hinda)

Olete seda raamatut lugenud? Mina pole...

Aga just sellise sõnapaariga saab maru hästi iseloomustada minu umbes kuute viimast algavat kevadet. Noh täpsemalt sellist kevadet, kus lumi hakkab ära sulama. Eks iga omas majas elav koeraomanik teab, millest ma räägin ja eks ka need koeratudki juba kujutavad ette...Parem ärge kujutage! Saate kergemini öösel magada!

Eile oli lihtsalt suurepärane, kergelt troopiline, kevadilm! Kuna eelmisel õhtul-ööl oli vihma ladistanud ning uuel päeval temperatuur kriminaalselt mõnus, siis otsustasin Hansu vankriga lõunaunele saata ning ise ka veidi aias kohmitseda. Vihm ja soe päike tegid imelist koostööd, et see lõputuna näiv lumi ja jää lõplikult ära sulatada. Noh, päris lõpp veel meie aias vähemalt pole, aga see protsent on juba imepisike. Ja see on nii tore!

Alustasime enne lõunasööki juba õuest. Panin Hansule kapist leitud punased vihmapüksid jalga ning vihmakindad kätte ning suundusime õue. Hansul on viimasel ajal mingi kiiks küljes, et õues peaks teda justkui ringi tassitama. Nii, kui maha asetad, et näe, mine vaata ringi latseke, hakkab tema kriisates silda viskama. Mõtlesin siis eile, et ei, lasen lapsel tunda rõõmu elust, kevadest, soojast ilmast ja päikesest ning mis kõige tähtsam - lapsepõlvest. Asetasin ta ilusale puhtale kiviteele siis samme seadma. Tema aga otsustas, et astub veidi ka murule, mis selline...mudasevõitu. Hoidsin moka maas. Siis tatsas veel mudasemasse kohta, kus koerad olid kapanud ja sügavad pehmed jäljed olid maas. No, las läheb! Mõtlesin endamisi, et aga vähemalt ei kriiska, karju ega viska silda. Ega tee neid kõiki üheaegselt.

Hansu jaoks oli kõige lõbusam "objekt" õues trepi ees olev suur ja sopane veelomp, mis oli kiirest lume sulamisest sinna laiutama asunud. Kõigepealt kükitas ta selle lombi servale, kaapsas käega läbi lombi ja pistis itsitama. Siis juba istus sinna maha ning asus kätega patsutama ja juba asjalikumalt lombist vett välja kühveldama. Mina hoidsin muidugi hinge kinni - laps istub maas, sopalombi serval ja pladistab, jope polnud "vihmakindel" ning käised olid juba märjad. Oleksin võinud muidugi kindad käiste peale tõmmata, aga noh, tagantjärele tarkus... Hingasin siis korra sügavalt ja tegin hoopis pilte lapsest. Las madistab! Tal oli nii-nii lõbus ju!!

30221272 10211692733142996 8997504877898760192 o Small

Teine naljakas asi oli, kui ta lõpuks läbi lombi trepile jõudis ning koerte joogikausini jõudis, siis tuli see ju tühjaks teha. Kõigepealt oli seal sees vaja ka natuke "käsi pesta" ja see oli ka loomulikult hirmnaljakas. Ning siis, kui lisaks minule tulid ka koerad pealt vaatama seda terrorit nende pihta, istus ta kenasti trepile ning valas kogu kausi vett trepile laiali. Ise vaatas, kuidas vesi lainetas ning lõgistas naerda. No mis sa hing veel ihkad?!

Kuna ma olin kindel, et ta jalad olid juba märjad, sest jalatsid polnud sellised lombikindlad, siis otsustasin, et tuleb tuppa minna, kuivad sokid jalga panna ning lõunasöögile asuda. Hans eriti sedameelt polnud ning näitas seda loomulikult valjuhäälselt mullegi. Sokid olid jah märjad ja käed külmad, aga profülaktiline hanerasvasalv läks ka talla alla enne lõunaund. Veidi tuleb ju tervist karastada ka.

Ahjaa, mis eriti lahe oli eilse päeva puhul, et ma lõpuks otsustasin seda sooja ilma ära kasutada ning viskasin voodipesud masinasse ja sealt otsejoones õue kuivama. Pole midagi paremat, kui värskes kevadises õhus kuivanud voodiriided!

Ka kanaprouad lasin välja, sest üks, nimega Hall, otsustas aedikus väga käsutavalt kaagutama hakata, kui mind väljas toimetamas nägi. Nii nad siis minuga koos aias ringi paterdasid. Vahepeal pidin neid lausa käe-jalaga eemale lükkama, sest ronisid nii külje alla. Eks neilegi oli värskendav esimesi rohekaid rohuliblesid nokkida ning veidi mulla sees kraapsata ja seal veel ilmselt unenägudemaal olevaid putukaid süüa.

30126997 10211692740503180 4305166451758596096 o Small

Tänane ilm oli päris rõve. Hommikul sadas juba vihma ning meie käisime Hansu ja vanaemaga hoopis Kuusalus ujumas. Peale lõunasööki (Hansu jaoks väike snäkk sepiku näol) koos issiga läksime tagasi koju ning vaatasin, et ilm tundub täiesti normaalne ja läksime ikkagi õue. Panin täna talle mingisuguse õhukese kombe, mille Eroli õe käest saime, selga ning mõtlesin, et Stonzidega ta enam välja minna ei saa, jalad on kohe märjad. Kuna Eroli õelt on meil ka suur kotitäis laste jalanõudsid, siis kaevasin ma sealt välja mingid krõpsuga saapad, mis olid küll kole kõvade taldadega ning üldse kuidagi...tihked, aga tundusid vähemalt veekindlamad. Kombe alla sai veel meriinovillane kombinesoon, sest temperatuur oli täna jälle väga jahedapoolne.

Õnneks oli Hansu lemmik suur lomp juba oma tee maapõue leidnud ning viisin lapse murule, et siis mõnusalt ringi jalutada. Tema aga hakkas oma tavapärast kriiskamist ja visklemist tegema. 

Käis ja õiendas!

29793276 10211692754183522 9057149385091055616 o Small

Lasin tal siis veidi toriseda ning kui tahtis maas vedeleda, siis vedelegu! Istus teine siis sõstrapõõsa kõrvale ning jauras seal vähe. Mingi asja peale läks aga meel veidi paremaks.

29793398 10211692754343526 7082235543064412160 o Small

Täna käisime ise kogu kambaga kanu vaatamas. Kanad olid ka muidugi üks asi mis "müüs" ning Hans otsustas jonnimise asemel kanade aediku juurde sammuda. Tükk aega vaatas neid, tegi mingisugust kükitantsu ning jutustas nendega natuke. Siis kiikusime muidugi veidi aega ja täna otsustas ta ka koerte aediku üle kaeda. Dana pikutas seal sooja päikese käes. (Jah, päike piilus tänagi!!) Olime kolmekesi aedikus ja Randygi otsustas meile seltsi tulla. Ehk siis tahtis, et ma sügaksin teda.

29793670 10211692754783537 6896089972533624832 o Small

30221804 10211692755023543 6762616218768637952 o Small

30264993 10211692754463529 5262360558610415616 o Small

30264370 10211692754583532 6665129794113372160 o Small

Kõndiva lapsega on õues ikka palju lõbusam olla. Talvel aina pistsin Hansu kelgule istuma ja jalutasime siis veidi ringi. No ei paistnud see meeliülendav kummalegi osapoolele. Riidessepakkimine võttis samakaua aega, kui õues olek ise... Nüüd aga Hans saab ringi vudida ja uudistada ning see on palju põnevam, kui toas konutamine. Loodan, et ilmad paranevad ning Hansule meeldib aina rohkem õues ringi kõndida ja siis saab mitu korda päevas õue minna! Lisaks ootan uut nädalat, ehk tulevad Memme e-poodi ühed jalatsid, mida ma Hansule tahan kevadeks tellida. Siis saab õues natuke mugavama jalatsiga ringi jalutada ka. Saab Stonzid puhkusele saata.

Põnevad ajad on ees!

Loetud 415 korda
Veel selles kategoorias: « Poiste kinopäev! Troopika »

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.