Saskia
Ma suren armastusest viissada korda õhtu jooksul. - Edith Piaf
Siin saate lugeda meie pere lugusid aastase poja, kolme koera ja kahe kassiga.
Pühapäev, 06 Mai 2018 17:47

Reisimehed

Kirjutas
Hinda seda kirjet
(2 hinnangut)

Eelmisel nädalalõpul käisime Soomemaal.

Viimati käisime seal elaval tädil jaanuaris külas ning mõtlesime, et kuna Viking Line pakkus hea hinnaga pileteid, et käime siis ära. Hans saab ikka regulaarselt videokõnede kaudu tädiga juttu puhuda, aga kuna nad on iga kord nii hästi läbi saanud, siis on ju tore ikka päriselt ka näha.

Reis algas pühapäeval vääääga vara. Ärkasime kell 5 hommikul. Hans muidugi ei teinud kuulmagi meie tirisevatest telefonidest ja põõnas rahus edasi. Üritasin ta siis vaikselt üles ajada. Režiim näeb ette peale ärkamist potil istuda natuke aega. Nii ka tol hommikul. Tuju oli lapsel õnneks hea, vaatas telekast reklaami ja sai ebatraditsioonilise maitsva purgipudru hommikusöögiks. Aja kokkuhoiu mõttes otsustasin, et ei hakka päris pudruga möllama, selle tegemine, söömine ja kasimine võtab liiga kaua aega ja seda aega meil polnud. Täpsemalt oli meil umbes 45 minutit, millest me sõitsime muidugi umbes 10 minutiga siiski üle. Siiski jõudsime kenasti kiirelt sadamasse ning saime laevale. Hansul tuli muidugi alles sadamas veidi uni silma ja hakkas seal tagareas ära vajuma.

Laev väljus 7.30 ning meie valik istumiseks oli lastenurga juures. Hans on niigi selline, kes tahab ainult ringi tatsata, süles passida ei taha. Isegi igasugused multikad ja filmid telefonist ei hoia teda kaua paigal. Seega sai ta tublisti möllata lastenurgas. Seal oli pallimeri, hiigel legoklotsid ning mingi pime nurgake, kus näidati suurel telekaekraanil multikat. Muidugi igasugu nipet-näpet asju oli seal veel. Üsna pea peale laeva väljumist sai aga lastenurk suhteliselt ülerahvastatuks võrdlemisi suurte laste poolt. Vaatamata siltidele seintel (mida nad lugeda veel ei oska) hüppasid nad kõrgelt servalt pallimerre ning loopisid neid palle igas suunas. Hans suure pallifännina muidugi seisis seal pallimere ääres, vahepeal ronis ka trepiservale istuma ja aeg-ajalt puges ka merre sisse. Muidugi suured hüppasid seal edasi ning meie hirm, et keegi Hansule otsa hüppab või ta muudmoodi seal viga saab, oli suhteliselt suur ning püüdsime tema tähelepanu muude ajsadega vahepeal eemale juhtida. Tuli muidugi ette ka olukord, kus näiteks üks suurem laps istus Hansu vastas ning viskas talle lihtsalt neid palle näkku-pähe... No tule taevas appi! Kus on nende laste vanemad? Ilmselgelt keegi ei viitsi oma võsukestel sabas joosta, kui nad sellised parajad eelkooliealised kraaged on. Ja mis siis, et silt seinal ütleb, et vanemate järelvalve on seal nõutud. Hommik on ju varajane, keegi ei viitsi passida seal juures. Õnneks mingit košmaari päris ei juhtunud kellegagi seal.

31913628 10211871155683448 9050299517844324352 n Small

31960134 10211871155883453 7133221525036990464 n Small

31882856 10211871156403466 995968616333574144 n Small

Hansule meeldis väga ka laeva peal ringi tatsata ning inimesi vaadata, nendega midagi rääkida ja üldse oli ta väga lõbus kaaslane. Vahepeal leidis ta siiski aega, et veidi emme-issi süles istuda, maasikaid või banaani süüa ning telefoniekraanil näpuga õhupalle taga ajada.

Ütleme nii, et minek kestis minu hinnangul terve igaviku!

Soome jõudes Hans jäi autos magama veel laevas olles. Eks ülivarajane ärkamine ning mitu tundi möllamist tegid oma töö. Meie sõitsime aga Eroli õe juurde ning kohale jõudes sai Hans veel ca 10 minutit lisaund teha autos. Otseseid plaane meil polnud ka pühapäevaks, võtsime lihtsalt vabalt ja lasime tädil Hansuga toimetada. Lõunauinaku sai Hans terrassil teha ning Eroli õepoeg, kes kangesti Eroliga pinksi mängida tahtis ja kellele me lubasime, et umbes pooleteise tunni pärast, kui Hans on ärganud, saavad nad õue mängima minna, pidi hoopis kolm tundi ootama, sest Hans tegi sajandi uinaku. Eks unevõlg oli suur ja vähemalt sai ta kenasti värskes õhus välja puhatud. Ilm oli küll veidi tatine aga siiski otsustasime ka poistega õue minna. Alguses veidi tuli mingit seenevihma, kuid seegi lõpes õnneks üsna pea ning saime kõik natuke õues toimetada. 

31880669 10211871156883478 1578738602580377600 n Small

31913636 10211871157843502 8775984698292699136 n Small

31946735 10211871156523469 5700727331979526144 n Small

Õhtul jäi Hans üllatavalt hästi magama. Olime talle kaasa võtnud reisivoodi, kus ta pidi tegema siis ühe ööune ning ühe hommikuse uinaku esmaspäeval. Kõik vajalik atribuutika öölampidest kaisukarudeni oli meil loomulikult kaasas, et magamaminek oleks võimalikult tavapärane ja täpselt nagu koduski. Panin Hansu, nagu ikka, voodisse, soovisin head ööd ning läksin ise üles korrusele teiste juurde. Uksed jätsin veidi praokile, et oleks nuttu kuulda, kuid Hans ilmselt jätkas oma väljapuhkamist ja jäi kenasti magama peale pisukest jutuajamist. Meie saime vaadata Soome versiooni Robinsonidest ning nosida õhtuseid võileibu kogu perega.

Hommikul, kui me üles läksime, olid lapsed juba teleka ees hommikusi multikaid vaatamas ning tädi juba pudrupoti tulele pannud. Proovisin Hansule ka anda putru nii, nagu nemad seda hommikuti söövad - suhkruvaba kiselliga. Esimesed suutäied, mis Hans suhu püüdis pista, olid kuumad ning peale paari ampsu ta rohkem putru ei tahtnudki. Ei teagi, kas tavapärase purustatud banaaniga maitsestatud puder oleks paremini läinud... Noh, sõi siis veidi pirni ja sai ka meie võileibadest ampsu.

Esmaspäevaks olid meil plaanid aga sellised, et lahkume Eroliga kahkesi Hansu hommikuse uinaku ajal ning tuleme tagasi siis... kui tuleme. Kuna Hansul paistis väga vahva olevat teistega mängida, otsustasime teha nii, et laseme jalga ning tädi püüab ta siis uinakule sättida. Mõtlesin küll, et head nahka sellest ei tule, sest õues vankris jääb ta enamasti ilusti ise magama, ilma, et peaks teda kussutama, aga hommikuse uinakuga pean mina isegi teinekord mitu korda magamistoa vahet käima. Hiljem aga selgus, et magamaminek läks väga libedalt ning Hans magas tervelt tunnikese. Lisaks pidi tädi siis lastele lõunasöögi valmistama ning Hansu ka lõunaunne panema. Kuna hommikuse uinaku ja lõunaune vahe teinekord kipub lühikeseks jääma, pole Hans piisavalt väsinud, et väljas magama jääda uuesti ning toimetab vankris pikalt. Magamisest pole juttugi. Nii ka seekord. Kui meie koju jõudsime, olid suured lapsed väljas pinksi mängimas ning tädi valvas vankrit, kus rööprähkles härra Hans. Peale meie saabumist tegi ta aga koduse männimetsa all pisikese tiiru ning Hans magas nagu kulda.

Kus siis meie käisime senikaua? Pole ilmselt vaja pikalt mõistatada, sest muidugi käisime me IKEAs. Ostuplaane meil otseselt polnud aga ometi tulime sealt hunniku asjadega välja. Sealhulgas Eroli soovitusel ostetud õmbluslaud mulle, Hansule mõned kummiga voodilinad ning üks mänguasi, suured lõikelauad, pohlamoos..nämmmm...kastekann, kausikesi, pann jne. Kuna mul tekkis IKEAs juba suur nälg, siis läksime meie lemmiktoidukohta Idakeskuses - RAX. See on selline pitsabuffet, kus on väga maitsev õhukesel põhjal pitsa, lisaks suur ja lai buffet erinevate salatite kokkukeeramiseks ning soojas letis veel kartulivorm, lasanje, kanatiivad, lihapallid, sibularõngad jne. Suppi vist saab ka tortillakrõpsudega. Lisaks saab väikse lisaraha eest jäätisebuffet pileti osta, kuid meie pole kunagi seda ostnud. See tundub seal rohkem laste rida olevat. Pilet tavabuffeti tarbeks oli minu mäletamist mööda 11.95€, nädala sees vist euro odavamgi. Ühesõnaga saime kõhud oma lemmiktoite täis söödud ning veeresime siis üle tee olevasse Prismasse. Sealt ostsime Hansule jalgrattatooli ning mina kammisin kiirkäigul toiduosakonna läbi - haarasin erinevaid tuubipüreesid Hansule ning üht imemaitsvat leiba, mis on veidi magusa maitsega, aga niii hea! Tahtsin ka kohalikke spinatipannkooke osta, sest Hans sõi neid pühapäeval suure isuga, kui veidi õunamoosi peale panna, aga ma neid nii kiiruga ei leidnudki. Ja kuna mul oli kõht nii täis, ei viitsinud ma seal toidu vahel enam sekunditki kauem olla. Vähemalt sain oma leiva! Muidugi tasub märkida, et piiisike poolik päts leiba maksis 3.19€... Naersin pärast koju jõudes, et Eestis ei maksa käsitööleib ka nii palju. Või kui maksab, siis on tegu siiski korraliku pätsiga, seega on selline hind igati õigustatud. Aga noh, kord aastas ju võib.

Õhtul olime veidi siis perekeskis, korraks käisime ka Eroli õe mehe töökohta vaatamas ja selleks oli seal lähedal asuv tennisekeskus.

Asjad said pakitud, kallistused kallistatud ja asusime teele sadama poole. Kuna järgmisel päeval oli 1.mai ja soomlastel on see Vappu suur-suur püha, siis oli kesklinn rahvast paksult täis ning ka nii mõnigi ummik oli. Õnneks saime väga vähe ummikust osa ning sadamas üsna kiirelt laevale. Kojuminnes oli plaan selline, et Hans võiks magada. Sest laev väljus 20.30 ning Hansu uneaeg tavaliselt 20. Alguses tatsas ta jälle Eroli saatel veidi ringi seal, naerutas inimesi, nagu ikka ning siis pakkusin talle banaani ja ühe tuubismuutipudru õhtusöögiks. Peale seda läks ta vankrisse, mõmmi kaissu ning oli tuduaeg. Natuke me Eroliga ikka kordamööda seal mööda laeva temaga jalutasime, sest eks melu on ju ümberringi ja pole tavapärast paneme-pidžaama-selga-ja-lähme-oma-voodisse-magama. Kokku läks vast poolteist tundi ning kui ta magama jäi, siis oli rahu. Korraks ta vist ärkas üles, oli seal poolistukil ja unesegane, aga panin ta pikali ja unedemaale ta läks. Kui Eestis hakkasime autotekile suunduma, tegi ta silmad lahti. Tõstsime ta vaikselt autosse, sättisime mütsi vaid pähe, et kodus piisaks teki ümberpanekust, et ta tuppa viia ning üsna pea magas ta autotoolis edasi. Koduteel võitlesin mina hoopis unega, ei tahtnud Erolit üksi rooli jätta.

Kodus natuke Hansul jorinat oli, aga arusaadav ka. Kesköö juba käes, muudkui väntsutatakse ja magada ei lasta. Panin talle kiirelt puhta mähkme ja pidžaama selga ning tudu jätkus.

Ütleme nii, et reis oli väga edukas. Väsitav, nagu ikka, aga seda oli see ka ilma lapseta. Muidugi sellise ringiliikuva jõnglasega on juba keerulisem, sest kogu aeg peab tal kannul olema ning paigal ta ju ometi olla ei taha. Aga Hans on ütlemata tubli laps, ta on äärmiselt sotsiaalne, ei karda väga kedagi ja kohaneb uutes kohtades-situatsioonides üsna kiirelt. Eks vaatame, millal jälle Soome lähme, kas aasta lõpu poole või uuel aastal. Tädi tahaks Hansu kindlasti juba varsti jälle näha. Eks elu näitab. :) 

Loetud 360 korda Viimati muudetud Pühapäev, 06 Mai 2018 18:59
Veel selles kategoorias: « Troopika Innovatiivne lapsepõlv »

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.